Rumeenia
viisideni, ümberringi pimedas öös mägijõe kohin, tumedad kõrguvad kaljuseinad ja
taevalaotuses lummavad tähed, hinges heldimus,ärevus ja pisuke hirm. Kui lähedal oli
päike , kui kaugel aed! Kui lummavad silmad ja tugevad sõbrakäed! Laulsime neli
tundi,kuni küünlad olid lõpuni põlenud ja kallakule tallatud must ring,hinged kerged ja
uni silmis.
20. august, teisipäev. Esimene matkapäev
Velli Sallallaa ja Neeme vettide grupp jäid
telkidega maha.Hommikul kell viis pani buss
hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me
olimegi iseenda hooleks jäetud kesk
Transilvaania mägesid. Hommikul tegime
süüa, vaatlesime üsna elavat liiklust mägiteel ,
pakkisime asju,lehvitasime Velli rühmale ning
hakkasime ka ise minema alla Zarnesti poole,
annaabi.ee 
