Eestalsed II Maailmasõjas
eesti
korpuses.
Saksa armees olid esialgu ainult vabatahtlikud, kuid hiljem mindi üle järk-järgult
sundmobilisatsioonile. Eesti mehed, kes võitlesid Saksa armee poolel ei võidelnud
sellepärast, et tuua suurele Saksamaale Euroopas ülemvõim, vaid sellepärast, et
maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Saksa armeed Eestis toetasid
metsavennad, kes olid varjunud 14 juuni küüditamise eest. Metsavendade salkkonnad
saadeti laiali, kui Eesti oli vabastatud Punaarmeest. 28 augustil 1942 teatas Eesti
kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa
moodustada Eesti Leegion. Leegion pidi tulema rügemendi suurune ja koosnema
kolmest pataljonist,raskegranaadiheitja ja tankitõrjekompaniist.
Esialgu võeti mehi ida- ja politseipataljonidest. Kui olukord rindel hakkas halvenema
värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga
vähesed