Eesti taimed ja taimekate
mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad
suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid; d) Lammiroostikud domineerib harilik
pilliroog.
III Rannarohumaad on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus
ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinseteks ja
suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad
merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Põhiline väärtus
oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine.
Karjatamata või niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub
jää kulutav tegevus).
IV Soostuvad rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega
annaabi.ee 
