Matsalu laht ja selle ümbrus
Karikloomadest on kõige tavalisem meririst
Haberman, 1970).
Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven,
angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba
(Haberman, 1970).
Rannaniidud
Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult
luha kohal (Miilmets, 1981).
Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu
kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad
(Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1).
Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku
soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad
rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja
levinuimaid taimi on tuderluga