Eesti lähiajalugu
Samas sel perioodil oli võitlus varasemast ehk karmim ja
ohvriterohkemgi. Oma rolli mängis ka see, et selleks ajaks olid mehed metsas juba kaua olnud.
Ka võimud tegutsesid veidi teistmoodi: jätkusid sõjalis-tšekistlikud operatsioonid, lisaks üritati
laiendada informaatoritevõrku ja julgeoleku poolt hakatakse kasutama nn mõrvaragente (ülesandeks
infiltreeruda metsavendade salka kindla ülesandega: enamasti salgajuhi või teise mõjuka salgaliidri
füüsiline hävitamine).
1953. a suvi…(1978) – 30.12.1952 võeti Kremlis vastu otsus, mis nägi ette, kuidas likvideerida
relvastatud vastupanuliikumine Baltikumis, Lääne-Ukrainas ja -Valgevenes. Saavutas haripunkti
1953. aasta märtsis – tunduvalt suuremate operatsioonide läbi viimine eri NSVL-i piirkondades, sh
ka Eestis.
Just 1953. a veebruar ja märts on kuud, mida võib lugeda kõige verisemateks kuudeks, kogu