Relvastatud vastupanu taandumise periood. Samas sel perioodil oli võitlus varasemast ehk karmim ja ohvriterohkemgi. Oma rolli mängis ka see, et selleks ajaks olid mehed metsas juba kaua olnud. Ka võimud tegutsesid veidi teistmoodi: jätkusid sõjalis-tšekistlikud operatsioonid, lisaks üritati laiendada informaatoritevõrku ja julgeoleku poolt hakatakse kasutama nn mõrvaragente (ülesandeks infiltreeruda metsavendade salka kindla ülesandega: enamasti salgajuhi või teise mõjuka salgaliidri füüsiline hävitamine). 1953. a suvi…(1978) – 30.12.1952 võeti Kremlis vastu otsus, mis nägi ette, kuidas likvideerida relvastatud vastupanuliikumine Baltikumis, Lääne-Ukrainas ja -Valgevenes. Saavutas haripunkti 1953. aasta märtsis – tunduvalt suuremate operatsioonide läbi viimine eri NSVL-i piirkondades, sh ka Eestis. Just 1953
käsutusse allakirjutanu pinda üldisest N. elamufondist. N„ olles Riikliku Sõjaväe suhted salka imbumine ja esijoones salgajuhi tapmine. Julgeoleku antud aladeks olid Aegviidu, Laeva, Nursi ja Ministeeriumi organite teenistuses kohaliku elanikkonnaga eriti Agendid või neist olid pingelised, võisid oma