Madisepäev
Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud
Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut
kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse
järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha.
Matteuse põrm maetud Bretagne'i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks
tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli
Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste
varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased
andmed.
Matteuse nime algkuju Mattai on heebrea keeles ,,kingitus".Pikem nimekuju Mattathiah
tähendab «Jahve kingitust».
Eestiga seostub evangelist Matteus madisepäeva lahinguga 1217. aastal 21. septembril
toimunud lahingu algust kirjeldab Henriku Liivimaa kroonika järgmiselt: ,,Ja pidanud
annaabi.ee 
