Keskaja kultuur
Euroopast ning seal omandatud magistri või Doktorikraad andis õiguse igal pool
õpetada. Varakeskajal olid tähtsust haridus ja teaduskeskused kloostris. Kõrgajal tulid
aga asemele ülikoolid. Sealne õpetus vastandus paljus kloostrikool meetoditele ja
vaimusele. Munkadele oli kombeks Üksinduses pühi tekste lugeda ning nende üle
mõtisklevad lootuses, et jumal ise ilmutab aja jooksul mõne uue tõe. Kogukeskaja
teaduse mõte oli õppida paremini tundma jumalat ja tema saldusi. Sellepärast peeti
kõrgemaiks teaduseks teoloogiat. Teadust iseloomustas tugeva usk muistsete argade
tarkusesse. Kõige tähtsam tarkuse allikas oli mõistagi piibel, kuid selle on olulised
asjad maailmas juba ära, seletatud, neid tulu vaid lugeda.
Tehnoloogia ja meditsiin
Keskaeg ei armastanud muutusi. Ajastu vaimne õhkkond ja valitsev mõttelaas polnud
soodus leidmiste ja avastuste tegemiseks ning nende rakendamiseks igapäevaelus.
annaabi.ee 
