Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade.
Puulaevade ehitamise kõrgperioodil aastail 1875 kuni
1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit,
suuremaid, välisõitudeks 320.
19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse
halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks
toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi
salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse.
Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''.
Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed
muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi
Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja-
Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei
3
sõidetud, vaid laevad seisid sadamas