METANOOL JA MAALIM Metanool ehk puupiiritus on metüülalkohol valemiga CH3OH. See on värvusetu vedelik, mis lõhnab sarnaselt etanoolile. Metanool seguneb igas vahekorras veega, enamiku orgaaniliste lahustitega ning moodustab hapetega estreid. Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained ning karburaatorivedelikud. Metanooli müüakse ka niinimetatud salaviinana. Kuna metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Viimane suurem mürgitus leidis aset septembri keskel Tsehhis, kus hukkus selle tagajärjel 22 inimest ning kahjustusi said veel kümned inimesed. Tsehhist levis mürgitus ka Poolasse ja Slovakkiasse, kuna tarbiti Tsehhis valmistatud alkoholi. Probleem oli niivõrd tõsine, et Tsehhi tervishoiuministeerium keelustas alkoholi müügi kogu riigis määramata ajaks
Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Metanool (Methanol - raketi kütuses) Metanooli ehk puupiiritust (CH3OH) kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained, karburaatorivedelikud. Metanooli on müüdud/müüakse ka nn salaviinana. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi. Vingugaas (Carbon Monoxide) Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas