E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
oleksid hoolinud. Noor Herike aga oli -- sulase jutu järgi -- ilusat Maie nii kangesti
armastama hakanud, et ta teda ennast kui oma silmamuna ja tema röövimist kui mõnda
surmanuhtluse väärilist kuritegu kõikide eest varjul hoidis. Sepp Villu oli mitu korda
katsunud mõisa sisse tungida, aga näis, nagu oleks just teda kõige visamalt eemal hoida
püütud. Teda ei lastud mingil põhjusel sisse. Ta oli öö ajal üle müüri katsunud ronida, aga
vahid olid ta igakord tagasi peletanud. Salavalu näris Villu südant; ta jäi päev-päevalt
nukramaks ja luusis,, vahel üksi. vahel Priidu seltsis, mõisa ümer, asjata lootes, et kogemata
kaugeltki Maie kallist nägu näha saaks.
Jüripäev läks mööda ja tema kännul tulid Eestimaalt võidukad sõnumid. Talupojad olid ühe
ööga peaaegu terve sakste ja taanlaste soo lagedal
183
maal ra hävitanud, mõisad maha põletanud ja endid suureks sõjaväeks ühendanud, mis
Tallinna alla tõttas