Maskideball
..ja rikas, uhke mõisapreili! Nagu sinagi...Tee
ruumi! Adeele liigub pingil, jättes Esmele ruumi.
Esme: Sa võid ju arvata, et ma olen mingi torisev vana nõid, kuid tegelikult sain alles
eelmine aasta 53...see pole ju palju!
Adeele: Te näete vanem välja...
Esme: Vanem? Rõõmutu naer Ei hoopis elu tegi mu selliseks...Need maskid, mis
kõigil halastamatult ees virvendavad...Adeele tõstab ta poole pea maskidest oli ka
Marc rääkinud. Ma olin neist väsinud! Intriigid ja salatsused, kuulujutud ja afäärid mul
sai sellest lihtsalt...ma ei jaksanud enam! Kui olin 17, pani isa mu ühele rikkale
talupojale mehele...Ja ma ei kannatanud seda! Oli ta ju "maakas"...lihtne tööline, kellel
puudus isegi tiitel, mis oli tol ajal kohutavalt moes...nagu praegugi...Aga mitte sellest
pole jutt! Esme haarab Adeele käest, too ei tõrgu, vaid vaatab julgelt vastu. Mis su nimi
on, mu laps?
Adeele: Adee...ei, hoopis Ada!
Esme: Ada...kui kaunis
annaabi.ee 
