teistele. Andeks paludes tunnistatakse oma viga. Öeldakse, et naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, kuid ei andesta. Naissugupool tuletab pidevalt meelde meeste tehtud vigu, mehed seevastu aga ei taha probleeme arutada ja püüavad naiste tehtud vead unustada. Selleks, et armastus püsiks, on vaja ausust. Valed on suhete suurimad hävitajad. Kui pole usaldust, ei saa ka suhe toimida. Pigem karm tõde, kui valus vale. Aususega saavutab rohkem kui salatsemisega. Ausale inimesele on lihtsam andestada kui valelikule. Inimestel, keda me armastame, on meile kõige kergem südamevalu tekitada. Haiget saab teha sõnadega ja tegudega. Kui meile kallid inimesed halvasti ütlevad, läheb see südamesse. Lihtsaid solvanguid on kergem andestada kui aga füüsilist vägivalda. Ükski inimene ei tohiks jääda kallima kõrvale, kes teda väärkohtleb. Kui pideva vägivallaga ikka jääda sellise kõrvale, siis saab selle kohta
Selle üheks osaks on arusaam, et on asju, mida demokraatlikus ühiskonnas lihtsalt ei tehta, sest nad on vastu ühiskonna üldisetele moraalinormidele ja arusaamadele. Üheks selliseks aspektiks on piiride tajumine See on just selline asi, millele toetub poliitiline vastutus. Piiride taju peab olema ühesugune, kuid sellega on meie riigis halvasti. Partei, partei järgi satub skandaalidesse; parteiliikmed lahkuvad ütlemata avalikkusele konkreetset põhjust; inimesed streigivad võideldes salatsemisega; rahvas, sealhulgas ka näiteks haritlased, ei ole rahul valitsuse tööga. Tundub, et poliitilised piirid on ületatud parteide poolt ning rahvas peab sekkuma, et n-ö kord majja lüüa. Üritades uskuda parteisid, peaks parteide tööd olema läbipaistvamad. Parteiliikmed peaksid tahtma ja teadma, kes mida teeb, et saaks vigade tekkimise korral neid õigest kohast parandada. Näiteks võib tuua Reformierakonna rahastamisskandaali. Jürgen Ligi on öelnud: