Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Caesari peamine vaenlane oli Pompeius. Ta keelas Caesaril koos sõjaväega Itaaliasse sisse
marssida, mida Caesar eiras ning sellest sai alguse suur kodusõda. Caesar kuulutas ennast
eluajaliseks diktaatoriks. See aeg kestis küll 6 kuud, kuid selle ajaga suudeti ellu viia väga palju
uusi ja edukaid reforme.
Caesar suri umbes 50 aastaselt oma sõbra ja ihukaitsja, Brutuse, käe läbi.
Caesari pärija oli Octavianus (valitses Lääne-poolt), otsustas alustada salaseltslaste vastast sõda,
koos Marcos Antoniusega (valitses ida-Roomat). Nad valitsesid koos kümmekond aastat.
Antonius armus Kleopatrasse (Egiptuse impeeriumi pärija) ning kinkis talle maid. Octavianus
kasutas seda olukorda aga ära ning lootes M.Antoniusest lahti saada, alustas ta sõda Antoniuse ja
Kleopatra sõjavägede vastu. Octavianus võitis ning lasi end kuulutada eluaegseks diktaatoriks,
nimetades end Augustuseks.
Ta püsis võimul 45 aastat.