E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Püüa
ara pöörata õnnetust, mida tige poiss võib sünnitada.»
Emmi noogutas tummalt pead, pakkus jumalagajätmiseks vanamehele käekest ning ütles
kartlikult Jaanuse poole piiludes:
«Jumalaga!»
«Jumalaga!» vastas see järsult, ilma et kordagi silmi oleks üles tõstnud.
Emmi ergutas hobust ja ruttas vennale järele.
Jaanus ei liikunud paigast, vaid vahtis kohku-nult, üksisilmi kaugenevale' kujukesele järele.
Poisi südamesse tikkus salasammul kahetsus ja
37
pahameel iseenese üle. Kahetsuse hääl sosistas tungivalt: «Sa oled kergemeelselt suure
varanduse ära raisanud. Parem järk su elust on otsas, sa ei näe sõpru enam iialgi . . . »
Prohveti-Pärt uuris natuke aega poisi näojooni, pani siis käe ta õlale ja ütles lahkelt:
«Noh, noor sõber, kas jääd mulle veel seltsiks või ruttad ka kõdu poole?»
Jaanus äigas käega üle otsaesise ja kohmas: «Koju, muidugi koju.»