Keskaja filosoofia
nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük
korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda,
et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale
ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud
antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised
olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii.
Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja
nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just
rohkem astusid kristlusesse. Sel ajal oli palju raskem saada kristlaseks, kõige pealt üks
ühele kohtumine jas iis paari kolme inimese oma, kui oli inimene väga huvitatud ja nii
siis järgnes kahe aastane kool e katehees. Kui selle aja jooksul leidis, et see talle