Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid. Eesmärgiks oli välja juurida rahva paganlik usk koos sellele omaste taigadega, mida katoliiklus selgesõnaliselt ja tingimusteta ära keelas. Eepilistes loitsudes püütakse loodetud tulemust saavutada analoogilise jutustuse abil. Salaloitsud on peaaegu eranditult esinenud kirjalikult, amulettidele ja loitsupaberile kirjutatuna. Kirjatähemaagia kasutamisel moodustati salaloitse, millest tuntuim on "ABRACADABRA". Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks