Ida-Rooma riik e. Bütsants
poolest head ajalooallikad. Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII
Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid.
Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast
ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat-
"Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis
naeruvääristas õukonnaelu.
Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga
jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga
pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.
Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja
Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse
annaabi.ee 
