Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada?
septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see
kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti
Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki
Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi
pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne
lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks
iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud
midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside leping.
Miks otsustati üheselt, et Eesti puudub võimalus Nõukogude Liidule vastu hakata? Olime neid ju ka
enne tagasilöönud. Kuid seekord oli olukord teine. Esiteks heitis tumeda varju MRP. Nõukogude
annaabi.ee 
