KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
kodukaunistamisliikumine kui ka noorkotkaste ja kodutütarde liikumine. (Vahtre 2005: 192)
1.2. Baaside leping ja esimene nõukogude aasta Eestis (1939-1941)
II maailmasõjaga seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adolf Hitleri
sobingu ohvriks. 1939. aasta suvel lähenesid Saksamaa ja NSV Liit teineteisele ja 23. augustil
1939 sõlmisid nad Moskvas mittekallaletungilepingu (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti
salalajase lisaprotokolliga läksid NSV Liidu mõjusfääri Balti riigid, Soome, Bessaraabia ja Poola
idaosa. (Pajur et al. 2005: 16)
Millal, kuidas ja kelle osavõtul langetati Moskvas otsus Balti riikide sõjaliseks okupeerimiseks,
on jäänud ebaselgeks. Osaliselt oli see otsus Nõukogude Liidu poliitikasse sissekodeeritud juba
alates baaside lepingu pealesurumisest Eestile 28. septembril 1939. Teisalt mõjutasid Nõukogude
annaabi.ee 
