TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile" Timofei sõdur, kellele Indrek võõrast rahast 47 rubla andis Kuru toimetusest Meigas salakoosolekul käinud tööline, korraldas maale minekut ...
Tõnissoni pooldajad) leidsid et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. Parempoolsed radikaalid(juhid: Mihkel Martna ja Hans Pöögelmann) kutsusid üles kasutama kõiki võimalusi, et saavutada demokraatia. Kasvõi relvastatud võitlusega. Üle Eesti said tuntuks enamasti radikaalide aulakoosoleku otsused, sest saadikud viisid teate laiali üle maa. Olukord eestis muutus ärevaks, sest prooviti otsuseid ellu viia. Tööliste salakoosolekul Tallinnas võeti vastu otsas mõisate hävitamisega alustada. Mõisate põletamine ja kohapealsete ,,vabariikide" väljakuulutamine oli nagunii alanud. KARISTAMINE. Ka Lätis toimusid samasugused sündmused, ent palju ulatuslikumad ja verisemad. Kindral Vassili Sologub andis korralduse rahutused mahasuruda ja saatis selleks karistussalgad, keda juhtisid sageli baltisaksa ohvitserid. Tööle rakendati ka sõjakohtud, kuid esines ka juhtumeid, kus hukkajad tegutsesid sõjakohtu otsuseta
annaabi.ee 
