Rootsi 1719 - 1772
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Fredrik I ametisse astudes piirati monarhi võimu veelgi.
Riiginõunike arvu vähendati 16-le ja nendelt võeti komisjonide juhtiumi õigus.
Sisuliselt oli tegemist seisusliku parlamentarismiga ehk seadusandlik võim
kuulus endiselt nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale.
Riigipäeval oli oluline roll aadlil.
Talupojad olid välja jäetud Riigipäeva salakomiteest, kus otsustati tähtsamad
poliitikat puudutavad küsimused.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Riigipäeva istungid - vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Riigipäeva istungite vahepeal juhtis riiki Riiginõukogu.
Kuningal oli Riiginõukogus kaks häält. Jäädes hääletamisel vähemuse poolele,
pidi kuningas nõustuma enamuse sooviga.
Vähemtähtsaid küsimusi võis kuningas otsustada kahe riiginõunikuga.
Pfalzi
annaabi.ee 
