Balti kett
Juba
Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata.
Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest
1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete
koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud
kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika. Nimetatud pakti
salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe
suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri.
Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV
Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma
tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all
Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki.
Ajaloolise õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis
1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et kui Saksamaa ja
annaabi.ee 
