Eduard Bornhöhe “Tasuja”
minema. Jaanus mrkas seda ja li Oodol mga kest ja prdus siis kiviga mehe
poole, see aga pillas kivi maha ja jooksis minema. Siis hakkasid teised mehed
Jaanusele ja ta sulastele kallale minema. Vitlus kestis tkk aega, kuni kostis
viimase sulase karje. Nd oli Jaanus ksi. Ta ngi, et maja uks oli lahti linud
ja siis tuli tal hea mte ja ta jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed
otsustasid maja plema panna. Kui maja oli plenud arvasid mehed, et Jaanus on
surnud, aga nad ei teadnud midagi salakikudest, mis majal olla visid.
Tuli kevad aastal 1343. Lodijrve lossi tuled plesid. Natuke eemal seisis
ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hvitada. Aga sellele perele tema
midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tstis vlja trvalondi ja
pistis selle plema. Jrsku li igalt poolt plema ja siis jlle kustus ra. Varsti
ples juba ks mis. Peale seda plesid igal pool mned majad. Iga hoone, kus elas
taanlane vi sakslane. Prast, kui talupojad olid lpetanud vaatas ks noormees