Rafaello Giovagnoli "Spartacus"
Eutybis puhkes talitsematult nutma. Ta põles meeletus
armastuses vapra gladiaatori vastu. Naine andis Metrobiusile kukru, et too tooks talle tõendeid
sellest. Eutybis kutsus Spartacust pidevalt enda juurde, väites, et tahab temaga gladiaatorite
vandenõust rääkida. Viimaks läks Spartacus kurtisaani juurde. Kurtisaan kasutas oma teravat
mõistust enda kasuks ning üritas võrgutada Spartacust. Kuid see muidugi Spartacusele ei mõjunud.
Venus Libitina trahteris rääkisid gladiaatorid nn ''salakeeles'', et nad saaksid kõneleda vandenõu
teemal võõraste inimeste juuresolekul. Kui üks orjatar oli ruumist lahkunud, hakkasid nad rääkima
vabalt (ehk siis mitte salakeeles). Üks gladiaator pillas äkitselt oma mõõga maha ning märkas
seejärel kellegi jalga ja rohelise tooga äärt. Tuli välja, et neid oli pealt kuulatud. Spiooniks oli endine
Gaius Verrese ori Silvius Gordenius Verres. Pärast kestvaid mõtisklusi selle üle, kuidas oleks antud