Bütsantsi kultuur
(Palamets 1991:11-14).
Orjad
Kuni esimese aastatuhande lõpuni moodustasid orjad küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast,
sest nende arv kasvas veelgi, kui muudeti sõjavangid orjadeks. Hiljem saadi uusi orje orjaturgudelt.
Orje sai osta riigi poolt määratud hinnaga ja sellest läks osa veel riigilõivuks. Orja hind määrati
tema soo, vanuse ja oskute määral. Odavamalt sai orje osta salakaupmeestelt, sest sel puhul jäi ära
keisrile minev lõiv. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja
ebameeldivamatel töödel, kõige raskemaks peeti nende orjade olukorda, kes olid sattunud
galeeridele sõudjateks. Kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades.
Eraorje kasutati maal põlluharijatena või karjastena ja linnades teenijate-koduorjadena. Selle aja
ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid