"salakaubavedamise" - 1 õppematerjal

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

väljastas vaid 820 piletit, 44.650 marga eest.47 1924. aastal, kui kaartide väljastamine oli juba kohalike omavalitsuste kanda, küsis Valga linnavalitsus legitimatsioonikaartide väljastamise kulude katteks järgnevaid tasusid: ühekordse piiriületuse kaart 50 marka; kolm kuud kehtiva kaardi eest 100 marka ning aastakaardi tasu oli 150 marka.48 Väljastatud legitimatsioonikaardist võis aga ka üsna lihtsalt ilma jääda ning peamiseks põhjuseks oli kaardi kuritarvitamine salakaubavedamise eesmärgil.49 1925. aasta lõpus viidi sisse teatud täiendusi Eesti ja Läti vahelises piiriületuses. Piiriäärsetele elanikele jäi kehtima lihtsustatud piiriületuskord legitimatsioonikaartide alusel, mis lubas viibida teisel pool piiri 15 versta (u 16 km) sügavusel naaberriigis. Juurde lisandus aga passiraamatu kasutamise kord.50 See täiendus võimaldas mõlema riigi kõigil kodanikel Eesti ja Läti vahet reisida siseriikliku passiraamatu alusel vajamata viisat või välispassi.51