KASVATUSE KLASSIKA
veidramat, ebausutavamat. Rahva hinges, nagu see ka rikkumata lapse juures ilmneb, elab
vastupidine soov: rahvas armastab ühesugust, tuntut, püsivat, ja seda igal elualal: kommetes,
söögis, joogis, raamatute ja laulude juures, kodu ja sõprade puhul (Ristikivi 1996).
Kümmekond aastat tagasi kirjeldas üks poiss oma unistuste kodu selliselt: Minu tulevane
maja on 7-korruseline ja asub linnast väljas. Minu majas on 80 tuba ja 34 salakaamerat, nii
et maja on valve all. Mul on 14 autot ja 350 m pikkune autode katsetamise sõidurada. Sellel
võib niisama ka sõita (Müürsepp 2005).
Lapse unistused peegeldavad meie tänapäeva esiväärtusi - varandust, edukust ja tarbimist.
Meie juured on meie rahva pärimuses. Kas me ei peaks hoopis jõulisemalt kui seni
taaselustama eesti rahva vaimset mälu?
Kasvatus juhib enesekasvatusele
Niisugust nähtust, kus kasvandik hakkab ise, teadlikult enda juures midagi kujundama,