E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kodused asjad igal ajal tähtsamad olnud kui üldised.
Sepa kõdune asi oli Maie päästmine.
Mai oli ikka veel kadunud, aga sepp teadis nüüd juba selgesti, et tema tuike noore ja
nägusa kulli küüsis vaevles. Villu oli nimelt üht Puidu mõisa sulast nii kaua oma kallima
viinaga jootnud, kuni sulane peremehe saladuse välja lobises. Muidu ei arvanud mõisnikud
ega ordurüütlid talutüdruku röövimist nii suureks asjaks, et selle salajashoidmisest palju
oleksid hoolinud. Noor Herike aga oli -- sulase jutu järgi -- ilusat Maie nii kangesti
armastama hakanud, et ta teda ennast kui oma silmamuna ja tema röövimist kui mõnda
surmanuhtluse väärilist kuritegu kõikide eest varjul hoidis. Sepp Villu oli mitu korda
katsunud mõisa sisse tungida, aga näis, nagu oleks just teda kõige visamalt eemal hoida
püütud. Teda ei lastud mingil põhjusel sisse. Ta oli öö ajal üle müüri katsunud ronida, aga
vahid olid ta igakord tagasi peletanud
annaabi.ee 
