Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
inimestega.
2. septembril 1940 loodi Eesti NSV Kirjastuskeskus, kelle pädevusse kuulus kogu
kirjastustegevuse juhtimine ja kontrollimine, samuti kogu raamatuturu kontrollimine.
20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes
kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt.
Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast
muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli
Olga Lauristin. Kui palju raamatuid enne sõda hävitati, ei tea, lisanduvad ka sõjakahjud. On
erinevaid arvamusi. Tartu Ülikooli Raamatukogu tolleagse juhataja Friedrich Puksoo arvates
umbes 200 000 köidet.
Eero Medijaineni arvates võib sõjaeelsel nõukogude perioodil täheldada kolme perioodi: 1)
kuni augusti lõpuni oli ettevalmistav periood. Eesti Vabariigi aegsed seadused ja
terminoloogia justkui kehtisid veel, formaalselt püüti toimunut õigustada
annaabi.ee 
