Inimene on iseenda vang
uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui
paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama
oma tavapärast elu kohas, mis lausa tapab oma rutiiniga. Tõustes päikesega ja langedes unne
koos pimedusega on kui loomulik lõik meie igapäeva elus, teostamata selle aja jooksul midagi,
mis jäädvustaks meid siia ellu igaveseks.
Rebida lahti ahelatest ja põgeneda tundmatusse on meie kõige salajaseim soov. Paraku aga
julgevad vähesed võtta ette selle riskide rohke teekonna. Seda selleks, et leida paik, kus saaks
teha kõike mida süda ihaldab ja täita oma elu unistused. Kahjuks puudub paljudes meis selline
julgus hüljata laev, millega oleme seilanud need kõik mitukümmend aastat mööda lainetavat
ookeanit, kus hukatus on lihtne tulema. Pole just lihtne hüpata tormi valda ja ujuda
eikellegimaale, kui juba järgmine laine võib sind karidele tõugata. Just hirm sunnib meid
annaabi.ee 
