Mart Saar
hakkavad." R. Tobias oma kontserdiarvustuses nimetas Saart "luuletajaks muusikas".
Sügisel 1908. a. toimus Tartus M. Saare orelikontsert. Sel puhul avaldab Saare
helitöödega tuttav anonüümne autor ajalehes "Elu" kahetsust, et Saare helitööd veel trükkis
ilmunud ei ole ja lisab: "Saar on kõige päält helilooja - R. Tobiase kõrval küll kõige
huvitavam. Saare helitöödes leiame sagedasti midagi müstilist ja saladuselist tal on ka palju
soojust ja õrnust, kuna kõik tema paremad tööd kaugel sabloonist on." Kontserdi kavas oli
kaks M. Saare enda oreliteost. Neist- nagu märgib arvustaja- oli teine "väga uues
modernistlikus stiilis kujutatud" ja "väga huvitav". Saart kui hea tehnikaga orelivirtuoosi
peab arvustaja "täitsa meistriks" registreerimises ja fraseerimises.
Esmakordselt iseloomustatakse siin M. Saare loomingut sõnadega "müstiline",
"saladuslik", "modern"