Kursusetöö "Võim"
luurav olend kaob
tervenisti, ta mähib end saladusse nagu mõnda teise nahka ja püsib kaua selle varjus.
Selles olekus iseloomustab olendit omapärane segu kärsitusest ja pikast meelest. Mida
kauem ta sellesse jääb, seda ägedamaks saab lootus ootamatule õnnestumisele. Aga et
lõpuks midagi õnnestuks, peab ta pikk meel kasvama lõpmatusse. Kui see saab läbi, kas
või natukegi enne õiget aega, oli kõik ilmaasjata ja pettunult peab ta otsast peale hakkama
(1:387).
Saladusel on oma aktiivne valdkond. Saladusega manipuleeriv võimukandja tunneb seda
täpselt ja teab väga hästi, kunas mida käiku lasta. Ta teab, mida ta luurab, kui ta tahab
midagi kätte saada, ja teab, keda oma abilistest luuramiseks kasutada. Tal on palju
saladusi, sest ta tahab neid palju, ja ta viib need süteemi, kus nad on kindlalt tallesl. Ta
usaldab ühele selle, teisele tolle ja hoolitseb, et nad iilagi ühendusse ei satuks (1:390).