2) Kunstlik a) vaktsineerimine b) antibiootikumid Bakterite kasutus inimeste poolt- rakendusbioloogia. Ei maksa üleolevalt suhtuda! Küsida õpilaste käest näiteid, et nad seda millekski ei peaks. Eksamitel palju küsitakse. 1)Toiudainetetööstus a) hapendatud piimatoodete valmistamine: hapukoor, jogurt (Keefir on segajuuretis-pärmid) b) köögiviljade hapendamine: hapukapsad, -kurgid, -tomatid c) mikrobioloogiline äädikas: õunaäädikas nt d) salaamivorstide valmistamine 2) Meditsiin: a) antibiootikumide saamine !!! (enamus AB-st aaktinomütseetidest tänapäeval) b) vaktsineerimine c) bakterkultuurid seedekulgla rikastamisekt peale AB-ravi (probiootilised bakterid) (reisile) 3) Põllumajandus a) bakterväetised (liblikõieliste kultuuride mulda rikastatakse lämmastikuda) b) bruloonsilo juuretised (valged pallid, sees bakterijuuretised) c) biotõrje kasutamine katmikaladel (kasvuhoonetes) (konkurentsiga tõrjuda seenhaigusi)
1. Koos kuumtöötlemise ja soolaga tagab nitrit lihatoodetele vajaliku säilivusaja, eriti neile toodetele mida hoitakse (tahtlikult või tahtmata) jahutamata ruumis, kus toitu ohustavad erinevad bakterid. Nitrit on eriti tähtis inimesele eluohtliku Clostridium botulinum´i arengu ja toksiinide vastu kaitsva ainena. Nitriti omadust pärssida baktereid tugevdavad veelgi: madal säilitustemperatuur, piimhappebakterite lisamine (nt. Salaamivorstide valmistamisel), madal pH. 2. Lihatoodetele omase punase värvuse säilitamiseks peale kuumtöötlemist on vajalik lisada töötlemise käigus(soolamisel) nitritit, vastasel korral oleks vorst või sink hiljem meile harjumatult hallikaspruunika värvusega. Lihas oleva punase müoglobiiniga (nn. lihavärvnik) reageerides moodustab nitrit lihatoodete kuumtöötlemise käigus püsiva punaseroosa värvuse. Kuna loomadelindude lihasgrupid sisaldavad erinevaid
annaabi.ee 
