comes back to you, it's truly yours 25. Raske on testada valetamist, kui inimene ise usub, mida rgib 26. Pole olemas kttesaamatuid tdrukuid, on vaid saamatud poisid, kes ei tea kuidas tdrukut endale vita 27. eldakse, et keegi pole tiuslik, kuid miks siis tiuslikkust kogu aeg taga aetakse? 28. Kui sinu puudumist ei mrgata, siis pole vahet, on sind siin vi mitte 29. Kik mis on kordumatu , on ainulaadne 30. Everybody wants to go to heaven, but nobody wants to die. 31. Surm sakutab mind krvast. "Ela," tleb ta, "ma tulen varsti. 32. Snni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus vimalus on vahepealset aega nautida. 33. Kui sa sndisid,siis sina nutsid ja kik sinu mber naeratasid. Ela oma elu nii,et kui sa sured,oleksid sina see kes naeratab ja kik sinu mber nutaksid! 34. ra kunagi loobu sellest, mida sa testi teha tahad. suurte unistustega inimene on vimsam kui kigi faktidega inimene! 35. Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest. 36
766. Sõprus on see, kui mõistame teisi ja oleme ise mõistetavad. 767. Sõprus on vaikus enne, pärast ja keset tormi. 768. Sõprus on nagu soe vihm või nagu jahutav tuuleõhk 769. Pärast sõpruse sõlmimist tuleb usaldada ning enne sõpruse lõpetamist järele mõelda. 770. Real love stories never have happy endings, because the real love stories never end 771. Everybody wants to go to heaven, but nobody wants to die. 772. Surm sakutab mind kõrvast. "Ela," ütleb ta, "ma tulen varsti." 773. Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika 774. Inimese hing on surematu 775. Selleks, et olla surnud ei pea olema kadunud teiste südamest 776. Ma olen suremas kuid muidu läheb mul hästi. 777. Ära leina homset päeva, sest Sa ei tea, mis täna veel võib juhtuda 778. Inimene eksib surmani 779. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele 780
Saades laualt mänguasja kätte tirib laps linast, saamaks rong liikuma tirib ta nöörist jne. Lapsel on eesmärgid ja ta tegutseb nende saavutamiseks. Keskkonna liigendumine püsivaks võimaldab lapsel eeldamist. Teise eluaasta esimesel poolel on laps keskkonna uurija. Ta hakkab kogema esemete omadusi ja võimet tegutseda nendega. Laps haarab, viskab, keerab, laseb lahti, tirib, nuusutab, maitseb, lööb, rebib, helistab, sakutab, võtab osadeks jne. kõike, milleni ta ulatub. See on arengu juurde kuuluv info hankimine. Väikse uurija oluline ülesanne on tutvuda keskkonna vormide, värvide, materjalidega ja saada selgeks, kuidas ta oma keskkonnas tegutseda saab. Tähtis on ka õppida uusi motoorseid oskusi ja tegevusmalle: keha valitsemine, käe ja silma koostöö jne.
annaabi.ee 
