"saksterahvas" - 1 õppematerjal

EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL

sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili lähemalt nägev mõisa teenijarahvas, kiltrid, kupjad), alates 17. sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207). Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust