Villu võitlused
Krõõdale aga meeldis see, et alati kui Villu tuli tõi ta marjaviina, mis oli väga maitsev. Krõõda
nägu muutus veidike leebemaks, aga siis ütles ta Villule, et sa õpetad Priidut aina joodikuks,
et sa ei tunne enam viina ja vee vahetki. Sellepeale läks Villu väga marru ja tahtis tühja vee
maha visata. Kuna Villu oli väga suur ja mehine, siis ei tahtnud Krõõt temaga väga hurjutada.
Nii nad seal jõid viina, sõid saia ja mett. Nüüd sai Krõõt jälle pahaseks, et Villu Priidule
sakstekeelt ei õpeta vaid maakeeles räägib, et sellest oleks tal mingitki kasu. Krõõt ja Villu
läksid tülli ja Villu marssis uksest välja ja ei tõstnud lähimal ajal sinna jalga. Mai käis Villut
salaja sepikojas vaatamas.
Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed
parajast koosolekut pidasid. Nad olid veo vedamata jätnud, sellepärast, et neil polnud enam