Tiit Lauk humanitaar
tasemel puhkpilliorkestrit (nt Ratsarügemendi orkester), kus nii pill kui ka mängija olemas olid.
62
R. Tilgar ega K. Tuberik oma mälestustes). Küll võib siin olla põhjuseks improviseerimis-
võimeliste klarnetimängijate puudumine. 120
Võrreldes Tartu orkestrite pillide omavahelist suhet Tallinna samade näitajatega, torkab silma
viiuldajate vähesus saksofonistidega võrreldes (Tallinnas 86:83 viiulite kasuks, Tartus 20:12
saksofonide kasuks). Viiulimängijat ei olnud juba Poika koosseisus, BBB hilisem koosseis ja
Kaitseliidu orkester on aga juba tüüpilised väikesed bigbändid. Eeltoodud ülinappidest
andmetest repertuaari kohta ilmneb, et 1930. aastate teisel poolel kasutati juba praktiliselt
kõikjal välismaiseid trükitud seadeid (arranžeerijate puudus oli ju üldine), millele viitavad nii
Tilgar, Avarmaa kui Asper