Loovtöö saksofonist
2. Saksofoni ehitus
Saksofonile on iseloomulik üsna jäme õhukesest messingplekist koonuseline toru, mille
laiem ots on kellukesekujuliselt tagasi pööratud. Sellel on 18-21 kõlaava, mille suurus
järkjärguliselt kasvab, kõik klappidega juhitavad. Huuliku pool on kaks spetsiaalset
klappi, mille abil saab pilli oktavi võrra üle puhuda. Ühekordse lestaga huulik valmistati
algul puust, kuid on nüüd enamasti eboniidist, vahel ka messingist.(Muusika-
entsüklopeedia, 2006)
Saksofoniperekond koosneb sopraniinost (Es-pill), sopranist (B), aldist (Es), tenorist
(B), baritonist (Es) ja bassist (B). Suuremad saksofonid on kergema käsitsemise huvides
U-kujulised ning nende kõlalehter on veidi ettepoole kaldus. Baritoni suurusest
allapoole on toru ülaotsas kahekorra keeratud. (Muusika-entsüklopeedia, 2006,
Jazziraamat, 1999)
(Saksofoniperekond, Bighorn)
21. Sajandi algul tuuakse ikka veel igal aastal välja palju uusi mudeleid, millel on vaid