Eesti uusima aja ajalugu
maha.
Mis puutub heanaaberlike suhete arendamisele, siis Eesti püüdis teha kõik mis võimalik. 20. aastate alguses andis Eesti ja
Saksamaa suhetd soovide. Saksa ringkonnad nägid ilmasõja järel tekkinud väikeriikides Saksamaa vastast ja kui Antandi riikide
hüpiknukke. Eriti teravalt peeti silmas poolakate katset läheneda eestlastele ja lätlastele. Lisandus baltisaksakaart - baltisakslaste
kaebused Berliini maareformi vastu. Ega Eestis suhtumine Saksmaasse parem ei olnud - rahvusromantiline suhtumine Eesti
ajalukku, samas värsked mäletused Saksa okupatsioonist ja Landeswehri sõjast. Puhtalt nii riiklikult tasandil lisandusid ka Eesti
nõudmised, et Saksamaa konpenseeriks okupatsiooni ja Landeswehri kulud. Samal ajal tegelik Saksamaa oht 1920. aastate alguses
puudus. Tollaselt Saksamaalt mingit reaalset hädaohtu karta ei olnud - kardati ainult seda, et võimule tulevad äärmuslased ja