Eesti Uusaeg
18. saj I poolel domineeris sisseränne kui väljaränne. 18. saj II poolel sisseränne on
väiksem kui väljaränne.
Suur katk: 1710-1711 Suur katku epideemia. Katku suri kuni 200 000 inimest.
Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis:
Rahvastiku sotsiaalne koosseis: Talupojad moodustasid rahvastikust 95%.
Baltisakslased olid jagatud aadli seisustesse, linna kodanikeks, käsitöölised, klein
deutche (väike saksklane, baltisakslaste madalaim seisus, kus vabad sakslased elasid
maal).
1695- eestlasi üle 90% rahvastikust.
1782- eestlasi 95% rahvastikust.
Baltisakslased olid rahvastikust 2,5%, ülejäänud protsendid moodustasid rootslased ja
venelased.
Rahvastiku sooline koosseis: 100 naise kohta oli 89 meest (Nekrutikohustus,
ligikaudselt 100 000 meest läks teenistusse). Kui nekrutikohustust polnud siis Eesti
rahvaarv oleks olnud 200 000 võrra suurem.