Karl Suure elulugu
ka sündis, välja arvatud Widukindiga, kes jälle põgenes Taani. Kui kõik see oli läbi, läks Karl tagasi
frangimaale.
Ükskord tuleks käibetõed kõrvale heita ja endalt kainelt küsida: mida pidanuks Karl pärast Süntelis
aset leidnud reetmist tegema? Ta oli sakse korduvalt võitnud ja viimased olid talle ka korduvalt
alistunud ning truudust vandunud. Alates 772. aastast oli Karl sunnitud igal aastal välja arvatud
773 ette võtma saksidevastase sõjakäigu, sest seda tingisid korduvad reetmised ja vandetõotuse
murdmised.
777. aasta Paderborni riigipäeval oli Saksimaast saanud Frangi riigi osa. Ja nüüd 782. aastal, leidis
aset see tragöödia. Saksid, kelle Karl oli slaavlaste vastu sõtta kutsunud, hävitasid tema
idafrankidest koosneva armee ja mõrvasid tena enda poolt läkitatud saadikud.
Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud.