Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
Paljud põllud jäid sööti, raudteedel oli kaos, tehased seisid
kivisöe puudusel jne (Eestis alustati seetõttu põlevkivi kaevandamist). Saksa armee pealetungi
järel muutus Eesti sõjatagalaks(1915) vägede hulk küündis 1917 200 000 meheni (suur osa
Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi
Saksamaa sõjalise edusammu puhul.
Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus
puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid
rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi
Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem
A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga,
vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine.
Jätkus sõda Antanti poolel.