Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult
natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938. a detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus. Juunis 1938 sõlmis Eesti mittekallaletungilepingu Saksamaaga, püüdes sellega näidata, et keegi teda ei ohusta. Avalik arvamus jäi siiski saksavastaseks. 4. Majanduselu TÖÖSTUS MAJANDUSKRIISINI Riikliku iseseisvumisega said eestlased võimaluse ise otsustada oma maa ressursside kasutamise üle. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras, sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt rahalisi vahendeid, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Praktiliselt tühjale kohale loodi rahandus. 1919. aastal lasti Eestis rahana käibele margad ja pennid
annaabi.ee 
