Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
(skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko viljakusjumal; Tõnn Pärnu ja Viljandimaal tuntud
koduhaldjas)
üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge
ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele
kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi
Eeldused ristiusu levikuks:
enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega
Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070. a munk Hiltiunuse
Läänemeremaade piiskopiks
1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco
keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja
vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm)
1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227)
Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212):
sakslaste tung itta 12