Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Kultuuriliselt on see etniline rühm aga üsna püsiv. Neid on Eestis üle
20 tuhande.
Esimese tulnukrahvastiku Eestis moodustasid sakslased. Neid oli võrdlemisi vähe, ainult mõnikümmend tuhat. Kuid neile
kuulusid sajandite jooksul tähtsad eesõigused; ainult nemad võisid moodustada ühiskonna ülemkihi: aadli, vaimuliku seisuse, vähegi
mõjukama linlaskonna. Nendele eesõigustele tuginedes vastandusid nad põlisrahvastikule ega segunenud sellega, ei eestistunud ise
ega saksastanud maarahvast. Alles iseseisvas Eesti riigis kaotati nende eesõigused ja algas tulnukate segunemine põlisrahvastiku
hulka. Sellele tegi aga lõpu sakslaste tagasiränne Saksamaale 1939-1940. Baltisaksa etniline vähemus on Eesti jaoks samuti minevik.
Vaevalt vabanenud ühest tulnukrahvastikust, omandas Eesti teise ja palju arvukama. Ka
nõukogudeaegsed tulnukad haarasid endale eesõigusi, kuigi need polnud nii täpselt seadustesse kirja
pandud, nagu varasemal tulnukrahvastikul