"saksastamispoliitikut" - 1 õppematerjal

EESTI UUSAEG

seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end peale suruma ning algas Balti erikorra privileegide kitsendamine, mis kulmineerus venestusreformidega. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid. Teadlikku saksastamispoliitikut mitte kunagi ei toimunud. Tänu Balti erikorrale ei toimunud venelaste massilist sisserännet 18-19 sajandil. Haldusjaotus. Jäi püsima vana rootsiaegne haldusjaotus oma põhijoontes. 2 kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa. Saaremaa oli rüütelkonna privileegid eraldi saanud, seega oli Saaremaa Liivimaa kubermangus asuv de facto omaette provints. Eestimaa kubermangu sees moodustas Tallinna linn eraldiseisva haldusüksuse. Liivimaal sama olukord Riia linnaga