Eesti muusika
intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali
Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel
saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus
Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas
saksakeelses tlkes avaldas.
19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned
baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid
saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku
saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist
saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik.
Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865)
Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt
koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude
loojad - Kunileid, Saebelmann, Thomson - olid elukutselt koolipetajad ja
annaabi.ee 
