Nende kahe vahel arenes tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just nii võivad areneda need kõige paremad ideed. Samas esines ka umbusaldust ja lahkhelisid. Näiteks 1878. aastal pahandas tõsiusklikust luterlasest Hurta Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimulikkonna vastu. 1870ndatel süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses, korruptiivsuses ja saksameelsuses. Jannsen aga Jakobsoni äkilisuses ja venemeelsuses. Kuna kaks peamist rahvuslast tegelesid pigem üksteise mahategemisega, siis jäi ärkamisaja põhiidee soiku. Üsna jabur on kulutada oma energiat omavahelisele kemplemisele, kui selle asemel saaks koos midagi ära teha. Minu jaoks ongi kõige hullem see, et ei suudetud lahkhelisid klaarida. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks vabaks rahvaks, mitte pingete tekitamine.
Dolgorukov ja Golitsõn löödi minema, Anna soosik oli ta armuke Ernst Johann von Biron (srn 1772), kellest tehti ka Kuramaa hertsog. Välispoliitikat juhtis Osterman, armeed kindralfeldmarssal von Münnich (srn 1767). Annat on süüdistatud saksameelsuses ja sakslased olid ka juhtivatel kohtadel tema riigis. Ivan VI 1740-1764 Keiser 1740-1741, Anna Ivanovna õetütre poeg, sai troonile kahekuuselt. Biron lootis sellega oma võimu säilitada, kuid peatselt haaras selle Osterman. Peale kaardiväelaste paleepööret istus kogu elu vangis.
annaabi.ee 
