16 %-le meeldis Rammstein ja 51% olid ükskõiksed. Neile meeldis Rammsteinile omane ainulaadne muusikastiil. Nendeks asjadeks mis meelt mööda rammsteini puhul ei olnud olid kontsertetendused ja muusikastiil. Tüdrukud:10-11a 12 Ainult üks neid 7-mest teadis mis bänd see Rammstein on ja millise muusikaga tegeleb. Ta oli ka ainukene küsitlenus osalejatest kes omab Rosenroti plaati. Mehed: 17-19a 100% vastanutest olid teadlikud sellest et mis bänd see Rammstein on, ehk siis saksamaine rockbänd kes ka eestit külastanud korduvalt. Kogu vastanutest ei meeldinud Rammsteini muusika vaid 10% vastanutele. Kõige rohkem meeldib vastanutele Rammsteini muusikastiil, sõnum ja imelised kontsertetendused. Naised: 17-19a 100% naistest teadis et Rammstein on Saksamaine rockbänd. Nendest vastanutest 47% kuulas kasvõi vahetevahel Rammsteini muusikat. Rammsteini puhul meeldisid neile just kontserdid ja muusikastiil. 53% vastanutest ei meeldinud muusikastiil.
Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast. Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli)